Spordi-terviseedenduslik suund

Ülenurme Gümnaasiumil on Eestimaa koolidega võrreldes ühed parimad spordibaasid. Kooli
spordikompleksis on kuus saali: korvpalli-, maadlus-, akrobaatika-, võrkpaali-, jõusaal ja
lasketiir. Lisaks on koolil täismõõtmeline staadion.

Ülenurme Gümnaasiumis töötab 6 kehalise kasvatuse õpetajat ja 6 treenerit.
Õpilastel on võimalik valida väga erinevate treeningute ja ringitundide vahel:

• Üldkehaline – 2.–5. klass
• Rütmika – 1.–6. klass (T)
• Tantsuline aeroobika – 7.–12. klass (T)
• Iluvõimlemine – 1.–12. klass (T)
• Kergejõustik – 1.–12. klass
• Korvpall – 1.–12. klass (P), 6.–12. klass (T)
• Suusatamine – 1.–12. klass
• Laskmine – 1.–12. klass
• Maadlus

Kõik treeningud on õpilastele tasuta.
Alates 1. septembrist 2007 on algklassides lisaks muusikaklassile ka spordisüvaõppega klass.

Spordiklassi õppesisu valikul lähtume vajadusest õpilasi mitmekülgselt arendada ja neile
sobiva liikumisharrastuse leidmiseks erinevaid spordilasid tutvustada. Kehalises kasvatuses
õpetame õpilastele kehaliselt aktiivseks eluviisiks vajalikke teadmisi ja oskusi. Lisaks
ainekavas olevatele põhispordialadele seame eesmärgiks õpetada spordiklassis ka
valikspordialasid, näiteks võrkpalli algõpetust ja ujula valmimisel ka suurendada
ujumistundide arvu. Praktilistele oskustele lisaks on Ülenurme Gümnaasiumis õpetatud
teoreetiliselt ka spordi- ja terviseteadmisi, näiteks spordiajalugu, terminoloogiat, ausa mängu
põhimõtteid, esmaabi spordivigastuste korral, õiget toitumist ja treeningu põhimõtteid.
Teooria teadmiste õpetamisel kasutame temaatilisi töölehti, õppefilme, neljandast klassist
„Kehalise kasvatuse töövihikut” ja külastame õpilastega Eesti Spordimuuseumi.

Alates 1998-st aastast on Ülenurme Gümnaasiumil traditsiooniks saanud rahvusvaheliste
kooliolümpiamängude korraldamine ja nendel osalemine. Toimub koostöö Eesti
Olümpiaakadeemia ja Soome Olümpiaakadeemiaga. Kooliolümpiamängude juurde kuulub
lahutamatult ka nn. haridusnädal, kus meie koolis poole õppeaasta jooksul toimub rida
sporditeemalisi konkursse ja üritusi, näiteks sporditeemalised maskoti-, medali-, diplomi-,
logo-, luuletuse-, jutukese-, joonistuse- ja ausa mängu konkurss. Lisaks eelpool nimetatule on
meil üleval õppestendid ja toimuvad viktoriinid ning suurvõistluste ajal ka ennustusvõistused.
Kooliolümpiamängud kulmineeruvad spordipeoga, mille üheks osaks on avatseremoonia ja
teiseks osaks mittetraditsiooniliste spordialade võistlused.

Eesmärgil anda õpilastele vahetut võistluskogemust, oleme tänu valla toetuselele osalenud
paljudel koolivälistel võistlustel. Samuti korraldame ise koolisiseselt mitmeid võistlusi,
näiteks kergejõustikus, rahvastepallis, krossijooksus, maastikumängus ja suusatamises.
Kehalisi katseid spordiklassi valikul me ei tee. Õpilaste hindamisel ei ole määravaks niivõrd
õpilase võimekus, kui tunniaktiivsus, individuaalne areng, omandatud teadmised ja
tunniväline kehaline aktiivsus, näiteks treeningutest osaõtt. Eesmärgiks on spordiklassil
eelkõige õpilase füüsiliste võimete ja oskuste arendamine ja tervise säilitamine.

Erinevus tavaklassiga:

• Teises kooliastmes üks kehalise kasvatuse tund rohkem
• Aktiivne spordivõistlustest osavõtt ja spordivõistluste külastamine
• Koostöö spordimuuseumiga, terviseõpetuse tund 4. klassis (olümpia, olümpism,
• tervislikud eluviisid, esmaabi õnnetusjuhtumite korral jne)
• Spordilaagrid
• Treeningtunnid lisaks kehalisele kasvatusele (2.- 5. klass) 3. klassis on üldkehalise
• treeningtunni õppekavas tantsuline liikumine (rahvatants, rütmika)
• Inimeseõpetuse tundides tervise ja spordi teema.